8. klassi etttekanded

Lihtmehhanismid

Lihtmehhanism on seade, mis annab võitu töös. Igapäevaelust tunneme erinevaid lihtmemehhanisme.

Video Lihtmehhanismid

Kang -  jäik keha, mis saab pöörelda liikumatul alusel. Jõu õlg on lühim kaugus rakendatud jõu ja toetuspunkti vahel.

 

Plokk - lihtmehhanism, mis kergendab koormuste tõstmist. Kangi kasutamiseks on vajalik suur ruum, kuid sama põhimõtte järgi töötavat plokki saame rakendada väikesel pinnal. On kasutusel liikuvad ja liikumatud plokid.

Liikumatu plokk

Liikuv plokk

Pööral, väntvõllil ja kangil on sama tööpõhimõte. Pööra ja väntvõlli kasutatakse analoogselt kangi põhimõttel koormuste ülestõstmiseks. 

Pöör

 Polüspast -liitplokk on liikuvate ja liikumatute plokkide süsteem, mille abil vähendatakse tõstmiseks vajalikku tõmbejõudu. 

Kaldpind - kaldu asetatud pind, mida kasutatakse koormise tõstmiseks

Hammasratasülekanne - võidetakse jõus niimitu korda kui mitu korda on suurema

hammasratta hammaste arv suurem väiksema hammasratta hammaste

arvust. Ülekandearv–haakuvate hammasrattaste hammaste arvu suhe

Soojusjuhtivise uurimine

Elektrijõu uurimine

Elektrijõud - jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha.

Laetud keha tähendab, et keha oma elektrilaengut. Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus.

 Kahe erinimeliselt laetud keha vahel on tõmbejõud. nt neljaviljahelbed tõmbuvad vastu hõõrutud penoplasti.

Kahe samanimeliselt laetud keha vale esineb tõukejõud.  nt kaks õhupalli, millele on antud samasugune laeng. 

Inimese poolt avaldatava rõhu arvutamine maapinnale

Rõhk on  füüsikaline suurus, mis iseloomsutab rõhumisjõudu pindala ühiku kohta.

Inimese poolt mõjuv rõhk maapinnale:  

1) joonista jalatalla pilt ruudulisele paberile

   2) arvuta jalatalla pindala ühikruudu meetodil

3) teisenda saadud tulemus ruutmeetriteks

4) Arvuta oma kehale mõjuv raskusjõud

F=m*g, kus m- mass (kg-kilogramm)

g- tegur ( g=10 N/kg)

F- kehale mõjuv raskusjõud( N-njuuton)

5) Arvuta rõhk

p=F/2*S, kus                 2*S-  kahe jala pindala

                                  F- raskusjõud( N-njuuton)

                                 p-rõhk( Pa-paskal)

I

Dokumendikaamera katsetused- magnetism

Magnetväli 

Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber.

Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel.

Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi.

Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam.

Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole.

Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul:

1)     kui teda tugevasti koputada

2)     kui teda kõrge temperatuurini kuumutada.

Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja.

Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja?

Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb.

Magnetvälja põhiomadused:

1)     magnetvälja tekitab elektrivool

    2)     magnetväli avaldab mõju elektrivoolule.

Magnetvälja jõujooned

Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat.
1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned:
Suunda saab kindlaks teha:
1)     kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda.
2)     parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda.
2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned.
1)     Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda.
2)     parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda.
3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest.
4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa.

Originaalpilt

Kahekordne suumine

Neljakordne suumine

Rõhu teema 8. klassis

Kehade pinnale, näiteks anuma seintele vedelike ja gaaside poolt avaldatava mehhaanilise mõju iseloomustamiseks võetakse tarvitusele rõhu mõiste. Vedelike ja gaaside mehhaanikas on rõhu mõiste üks põhilisemaid. Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab rõhumisjõudu pindlala ühiku kohta.

p=F/S, kus

p- rõhk ( 1 Pa -paskal)

F- rõhumisjõud( 1 N - njuuton)

S- ristlõikepindala( 1m2- ruut,eeter)

1 Pa = 1 N/1m2

Rõhuks nimetatame suurust, mida mõõdetakse pinnale mõjuva jõu ja selle pinnaosa suuruse suhtega.

Rõhumine, nagu iga teinegi jõud, on kehade vastastikuse mõju tulemus. Mistahes juhul, nagu näiteks keha rõhumisel alusele, vedeliku rõhumisel anuma seintele, õhu rõhumisel maapinnale, on meil tegemist kehade vastastikuse mõjuga. Rõhumise jõud võib olla jaotunud pinnale ühtlaselt või ka mitteühtlaselt. Ühtlase jaotumise juhul on pinna kõikides osades rõhk ühesugune.