Bladsye

Donderdag 27 Februarie 2014

Dokumendikaamera katsetused- magnetism

Magnetväli 

Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber.
Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel.
Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi.
Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam.
Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole.
Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul:
1)     kui teda tugevasti koputada
2)     kui teda kõrge temperatuurini kuumutada.
Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja.
Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja?
Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb.
Magnetvälja põhiomadused:
1)     magnetvälja tekitab elektrivool
    2)     magnetväli avaldab mõju elektrivoolule.

Magnetvälja jõujooned



Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat.
1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned:
Suunda saab kindlaks teha:
1)     kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda.
2)     parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda.
2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned.
1)     Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda.
2)     parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda.
3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest.
4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele.
Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa.
Originaalpilt
Kahekordne suumine



Neljakordne suumine


Rõhu teema 8. klassis


Kehade pinnale, näiteks anuma seintele vedelike ja gaaside poolt avaldatava mehhaanilise mõju iseloomustamiseks võetakse tarvitusele rõhu mõiste. Vedelike ja gaaside mehhaanikas on rõhu mõiste üks põhilisemaid. Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab rõhumisjõudu pindlala ühiku kohta.

p=F/S, kus
p- rõhk ( 1 Pa -paskal)
F- rõhumisjõud( 1 N - njuuton)
S- ristlõikepindala( 1m2- ruut,eeter)
1 Pa = 1 N/1m2

Rõhuks nimetatame suurust, mida mõõdetakse pinnale mõjuva jõu ja selle pinnaosa suuruse suhtega.
Rõhumine, nagu iga teinegi jõud, on kehade vastastikuse mõju tulemus. Mistahes juhul, nagu näiteks keha rõhumisel alusele, vedeliku rõhumisel anuma seintele, õhu rõhumisel maapinnale, on meil tegemist kehade vastastikuse mõjuga. Rõhumise jõud võib olla jaotunud pinnale ühtlaselt või ka mitteühtlaselt. Ühtlase jaotumise juhul on pinna kõikides osades rõhk ühesugune.



Donderdag 20 Februarie 2014

Mis paneb koolielu kihama?

Mis paneb koolielu kihama? 8. klasside praktilised loovtööd. 8. klassi õpilane Henri Täär esitles oma loovtööd teemal "Kuiv jää". Kogu etendus kestis umbes 15 min, kuid tehtud eeltöö hulk oli ikka suurem. Alates kuiva jää transpordiga Kuldresse, lõpetades katsete planeerimisega.Rõõm oli näha sära tegija ja vaatajate silmis. Loovtööd juhendas õpetaja Tiina Ruusmaa.
Seega, millegi korraldamine pole päris võimatu. Ole ainult aktiivne ja anna endast märku.































Vana hea elektriauto mudel

Füüsika tunnis tegelesime taas elektriõpetuse teemaga. Saime kokku panna vooluringi ning putitasime elu vana mudelauto. Mehaanik Auli tuleb alati appi.

a
Samuti uurimsime magnetit vahelist vastastikmõju.Turvusime magnetnõelaga ning jälgisime tema orienteerumist Maa magnetväljas.

Donderdag 13 Februarie 2014

3. klass vooluringi uurimas

7. veebruaril loodusõpetuse tunnis 3. klassi õpilased tutvusid vooluringiga,
Tunni eesmärgid olid:
1) uurida, millest koosneb üks lihtne vooluring
2) proovida ise kokku panna vooluring
3) õpilaste käelise oskuse arendamine
Rõõm oli näha särasilmseid ja tegusaid õpilasi tegutsemas. Õpilased said ise loovalt läheneda ning selle  tulemusena valmisid huvitavad vooluringid.
Pirni põlema panemine


Juhised

Kisub põnevaks

Kus on juhe?

Loodusõpetus on lahe!!

Ragistamist!!

Õpetus


Tegijad. Tulevased elektrikud!




Kuldre ja Keeni Kooli sõpruskohtumine

13. veebruaril, päev enne sõbrapäeva, toimus kahe kooli sõpruskohtumine. Suurepärase ürituse toimumisele aitasid kaasa mõlema kooli õpilased, õpetajad, lapsevanemad ning Sangaste Seltsimaja.
Üritus algas avasõnadega mõlema kooli direktori poolt. Toimus sõbralik tutvumismäng, milles tuvastati ja õpiti kõrvalseisvate isikute nimesid. Kasutades liikuva palli ja muusika abi, järgnes jagunemine kahte meeskonda ning siis algas mälumäng "Me armastame Eestit". Ajusid sai ragistada erinevates valdkondades: alati loodusainetega ja lõpetati muusikaküsimustega. Peamurdmisele järgnes disko, mis õiged tuurid võttis sisse just enne lahkumist.
Uusi kogemusi said nii korraldajad kui osavõtjad.
Kohtume järgmisel ettevõtmisel!